Kadakas ja neiu

Kord kadakate keskel nuttis väike neiu Meri oli võtnud ära tema peiu Ei olnud puud nii kõrget mis varjanuks ta valu ja neiu vaikselt palus kadakake kangekene võta ära pisar mata hinges kisa ole mulle visa kasva minu õnnetundeks kasva hästi suureks kasva nii et mere taga minu poiss mind kuuleks aega läks ja neiu nuttis puu ei saanud tõusta nutva neiu kõrval oli kaotand osa jõust ta siis aga kostis mere tagant poisi hele hääl ae mu neiu neiukene miks sa nutad sääl mina elan ikka ju su kohal sees ja pääl kadakasse peitsin oma hinge sinu jaoks, et ma sinu elurannalt iialgi ei kaoks on kadakas küll väike kuid igavesti neiu jaoks.